Viinapuu, Zilga Loe edasi Vaikimisi järjestus Järjesta populaarsuse alusel Järjesta keskmise hinnangu järgi Järjesta uudsuse alusel Järjesta hinna alusel: odavamast kallimani Järjesta hinna alusel: kallimast odavamani

Viljapuud ja Marjapõõsad, Viinapuu, Zilga. Marjad: väikesevõitu, ümmargused, sinised, halli vahakirmega, seemnetega. Sobivad seguveinide valmistamiseks. Viljaliha: veidi sültja sisuga, meenutab sinika maitset. Tolmeldus: tolmleb ka oma õietolmuga. Põõsas: annab saaki ka ilma kujunduslõikuseta. Sobib hästi vertikaalhaljastusse oma dekoratiivse

4,06 €. 15. 65. Vitis 'Spulga'.

Viinapuu zilga

Kui ladinakeelset nime ei nõuta, siis on soovitav kasutada sordinime ees kultuuri nime (vaarikas 'Helkal'). SOOVITUSSORTIMENT 2013. Ä - äriaedadele K - koduaedadele Viinapuu õue või kasvuhoonesse? Harri Poom, Saare-Tõrvaaugu aiand Viinapuud on sel sajandil nii hobi- kui ka profiaednike seas jõudsalt populaarsust kogunud, ja õigusega. Ka Eesti päris omad viinamarjasordid ei tohiks enam mägede taga olla. Seni on meil tuntuim ja koduaedades enim kasvatatav sort lätlaste ‘Zilga’. Viinamarjakasvatus on hobiaednike seas nii populaarseks muutunud, et Tuntuim on ilmselt ’Zilga’, mille siniseid marju katab hall vahakirme.

Sooja lõunaseina äärde võib istutada ka näiteks ’Hasanski Sladki’, ’Kuzminski Sinii’, ’Sukribe’, ’Dovga’ ja ’Rondo’, viimane on perspektiivikas veinimari. Viinapuu vanematel okstel külmakindlus suureneb. Mitmed sordid on hea talvekindlusega, näiteks Tartu piirkonnas saab katmata kasvatada Lätist pärit sorti ’Zilga’ ja Venemaalt ’Hasanski sladki’ jt.

Förädlingsarbetet strävar till att ta fram kommersiellt lönsamma sorter av vindruva som klarar av inlandsklimatet i Östeuropa. En av dessa sorter, bl a 'Zilga' har

Vitis 'Riesling'. Vitis 'Mika'.

Ristandid, mis on saadud euroopa viinapuu ja mõne teise liigi, näiteks V. labrusca või V. amurensis vahel, on tavaliselt haiguskindlamad. Eestis kasvatatavate sortide puhul on ristatud nelja liiki: euroopa viinapuud Vitis vinifera ssp. sativa, põhja-viinapuud Vitis labrusca, kallas-viinapuu Vitis riparia ja amuuri viinapuud Vitis amurensis.

Vanemad põõsad taluvad külma –40*C. Sobib ka kasvuhoones kasvatamiseks - saab saagi v.. Seedri Puukool - kvaliteetsed istikud ka nõudlikumale maitsele.. Istikud - marjapõõsad - must sõstar (ribes nigrum) - Viinapuu Vitis 'Zilga'.

Roogoja Arabella. Roogoja Clematis Piilu. Viinapuu Zilga.
Pressfotografernas klubb sverige

Seda lätlaste aretatud sorti ei pea talvel katma ja ta elab üle isegi üle −30° külma. Sooja lõunaseina äärde võib istutada ka näiteks ’Hasanski Sladki’, ’Kuzminski Sinii’, ’Sukribe’, ’Dovga’ ja ’Rondo’, viimane on perspektiivikas veinimari. Viinapuu vanematel okstel külmakindlus suureneb. Mitmed sordid on hea talvekindlusega, näiteks Tartu piirkonnas saab katmata kasvatada Lätist pärit sorti ’Zilga’ ja Venemaalt ’Hasanski sladki’ jt. Võib öelda, et talvekindlust aitab hinnata sordi päritolumaa kliima ja seetõttu tasub valida eelkõige põhjapool aretatud sorte.

Viinapuu kultuursordi istutuskohaks sobib kütteta klaas-või kilekasvuhoone põhjapoolne seinaäär, väga Vitis vinifera 'Zilga' Виноград Обыкновенный. C5. Image navigation. ← eelmine Järgmine →. wpid-viinapuu-zilga.jpg.jpeg.
Morgana bosman

p4 halland låtlista
smedjebacken kommun öppettider
pensionsmyndigheten borås
dexter hbo go removed
karlskoga energi kontakt
serier figurer

#gallerhof #иммунитет #immunity #imunitāte #sula #fresh #juice #сок #свежевыжатый #grapes #vīnogas #svaigāsula #виноград #виноградныйсок #zilga

Marjad valmivad septembri keskel. Powered by Create your own unique website with customizable Zilga (L) – väga külmakindel siniste viljadega Läti hübriidsort avamaale / very frost-resistant latvian hybrid for growing outdoors. Saadaval/ available 2l, 1l Teresa (L) – seemneteta roosakate marjadega saagikas hübriidsort Leedust, tõenäoliselt avamaal ei valmi / productive lithuanian pinkish seedless variety, probably does not ripen outdoors. ÕUETAIM VIINAPUU ZILGA 40/60CM . 7,45 € tk. Hind e-poes.